Friday, November 18, 2011

Paha hobune ja buss nr.5.

Teisipäeval, mis oli päev peale seda, millal toimus ,,Õelus minu enda kodus´´ sündmused, läksin ma kooli. Sel päeval, kehalise tunni ajal, pidime tegema igasuguseid ime vigureid. Üks nendest oli üle hobuse hüpa, mida kõik siiani vihkavad. Igaljuhul oma esimese hüppe ajal suudsin ma enda jalga marrastada, mida on siiani päris hästi näha. Kuid ma ei olnud ainus, kes endale sellega viga tegi. Näiteks klassivend Tauri suutis ühe hüppega nii oma jala kui ka käe välja väänata. Teise klassivenna esimene hüpe nägi välja selline nagu ta oleks tahtnud hüppepealt hobusele taha keerata. Erinevalt Taurist ja minust ei andnud teine klassivend alla ja jätksa enda kastreerimist.
  Järgmine päev klassijuhataja tunni ajal saime koolialguses tehtud IQ testi (millesse Meru ei usu, kuna ta sai eelmine aasta ülivähe punkte.) tulemused kätte. Ma olin suht happy, kui ma nägin, et ma olin saanud 48-st 44 punkti ja kirjeldusse oli kirjutatud, et see on väga hea tulemus...bla bla bla. Kuid õigepea sain ma teada midagi ülikummalist. Meie klassi arvatavasti kõige tondim õpilane sai 47p. Enam ma ei olnud rõõmus kuna ma sain f-lisest mõistuselt blondiinist vähem punkte.
 Inglise keele tunnis pidi jutustama iseendast. Mul jäi meelde ühest huvitavast ja ka kohati naljakast esitusest paar lauset. Esiteks sain ma teada, et ta on oma juuksed helepruuniks värvinud ja ta tegelik juuste värv on valge. See pidi ikka väga lahja värv olema, kuna minuarust on tal siiani valged juuksed. Teiseks ta väitis, et ta on fantaasiarikas inimene kuna talle meeldib kõike aegluubis ette kujutada. Kui talt küsiti ta näo kohta, hakkas ta rääkima, et ta keha on musklis.
 Kui ma koolist koju tulin, tampisid kõik lilleturu müüjad vastu seinu ja naersid midagi omavahel. Meru ütles pärast, et see on nende igapäevane tegevus, või vähemalt võis seda ta jutust välja lugeda.
 Neljapäeval ei juhtunud midagi huvitavat, kuid reedel küll. Esmaspäeval, millal ma puudusin oli eesti keeles töö. Ma lepisin õpetajaga kokku, et ma teen selle reedel kella 7.40-st järgi. Ma oleksin jõudnud nr.1 bussiga 7.45-ks kohale, nagu Meru soovitas, aga mina tahtsin ikka õigeks ajaks jõuda. Ma vaatasin, et ma saaksin nr.5 bussiga ilusti õigeks ajaks kohale. Sellajal kui ma hakasin uksest välja minema küsis ema, et miks ma nii vara lähen. Kell oli 6.09. Ma ei osanud vastust leida, miks ma nii varase bussi graafikut vaatasin ja ka nii vara välja hakasin minema. Mõtlesin, et pole hullu, mul lihtsalt 1h aega veel. Kui ma tunnipärast 5. peale läksin, kostis bussijaamast järgmiseks peatuseks aia kesklinna asemel. Peast käis kohe mõte läbi, et juusiis ta käib mingil põhjusel aiast läbi. Lõpptulemusena ma maandusin veeparadiisis. Jess. Läksin teiselepoole teed uuesti 5 peale, mis seekord sõitis kesklinna. Sealt edasi läksin jooksuga kooli estat tegema. Abrakadabra, ma jõudsin ikkagi estasse kella 7.45-ks nagu siis kui ma oleksin 1-ga läinud. Elu nagu komöödia filmis.

Kes veel ei tea, siis need kaks linki moodustavad perfektse kombinatsiooni
http://www.rainymood.com
http://endlessvideo.com/watch?v=HMnrl0tmd3k

Hakkasin mingi aeg uuesti kitarri õppima ja oskan juba kolme lugu... tase.       

1 comment:

  1. Kui kirjavead välja jätta oled, mu üks lemmikirjanikest vist :D

    ReplyDelete