Õelus mu enda kodus.2

Olin kodus. Oli igav pühapäeva õhtu. Ka tauno oli meil, kes istus mu arvutis. Mul hakkas igav kuna mul ei olnud midagi teha. Läksin vanemate tuppa kus lebasid voodis Pirjo,Meru ja mu isa.Telekast tuli WALL-E vms. Kuna Pirjo oli hästi armas seal, tahtsin talle kohe pai teha. Kui ma käe ta poole sirutasin siis Meru keelas mul ta pai tegemise ära kuna ma pidavat Pirjo üles ajama. Meru tõusis voodist kohe püsti, läks sinna voodi äärde kus Pirjo oli ja võttis valve seisundi sisse. Mul ei olnud sellest sooja ega külma ja vaatasin Pirjo poole ja tegin talle õrnalt pai. Samal ajal nägin kuidas meru jalg mu näo poole tuli 1000km/s. Kass tõusis sellepeale üles ja jooksis voodist maha. Meru läks närvi ja hakkas mind peksma :(. Mul on siiamaani armid näha (arvata on kui see juhtus tund või kaks tagasi). Sellepeale tahtis Pirjo voodi alla joosta aga ta ei mahtunud sinna. Niisiis jäi ta teki taha peitu mis oli voodist pooleldi välja kukkunud. Juhuslikult olin mina Pirjole väga lähedal ja muidugi oli ka seal Meru. Ma nägin Pirjo pead ja tegin talle pai. Meru sellepeale tuli mulle küüntega kätte kallale. Ta võttis Pirjo ja läks temaga enda tuppa. Ma siis läksin ka enda tuppa vaatama mis Tauno seal teeb. Ta kuulas mingit tümpsu. Natukese aja pärast mõtlesin minna jälle vanemate tuppa, et vaadata WALL-E lõpuni. Kui ma enda toa ukse selleks lahti tegin, lendas Meru nagu rakett enda toast või kuskilt välja vanemate toa ukse ette. Ta ütles, et ma ei tohi sinna minna, kuna ma lähen Pirjot segama ja ei lase tal magada. Ma läksin siis alla. Kui ma tulin tagasi ülesse siis Meru lendas jälle nende ukse ette. Tulin peale seda enda tuppa tagasi, kus Tauno kuulas ikka veel mingit jama. Sinna tuli ka Meru. Tahtsin uksest välja minna aga Meru ei lubanud nüüd mind ka enda toast välja -.-  . Lõpuks peale pikkaajalist pressimist sain sealt välja ja läksin vanemate tuppa. Sinna tuli kohe Meru järgi nagu mingi spioon ja ütles et kui ma peaksin Pirjole kasvõi näpuotsaga pihta minema siis olen surnud. Ta läks õigepea sealt toast välja. Ma ei lasknud võimalust käest ja heitsin kohe ennast Pirjo kõrvale. Pirjo pani enda pea ja jalad minu käe peale ja magas ilusti edasi. Tegelikult oli hoopis Meru see kes teda segas kogu see aeg.      Ahhjaa... enne seda insidentsi olin päevapoole arvutis ja mängisin ühte mängu nagu ikka. Meru tuli minu seljataha ja sikutas mind juustest ning pani mulle patsikummi pähe. Ta ei lubanud mul seda peast ära võtta. Mingi aja pärast ta avastas, et mul ei ole seda enam peas ja arvatavasti tuli jälle mulle kallale.  Mingi aeg ma läksin alla, tegin endale muna võisaia. Meru tahtis sellest ampsu ja ütles, et ma sinna majoneesi peale paneksin. Ma ei olnud nõus. Meru solvus ja tõi ise majoneesi ja tegi endale ise võisaia. Ma vaatasin, et majoneesi on sinna hea mõte peale panna. Sirutasin enda käe siis majoneesi purgi poole ja Meru krahmas selle enda kätte kohe. Ma tahtsin seda ta käest ära võtta aga Meru andis mulle peksa selle peale. (Pärast ma läksin trepist üles ja Meru andis mulle peksa. Sidusin saapapaelu ja Meru andis mulle peksa. Aevastasin ja Meru andis mulle peksa. jäin magama ja Meru andis mulle peksa.) Pmst need, mis viimati sulgudes olid on välja mõeldised aga omavad sama suurt põhjust peksa andmiseks kui see, et ma tahtsin Pirjole pai teha, et ma tahtsin võisaia peale majoneesi panna ja see, et ma võtsin patsikummi peast ära.    Huvitav, miks ta piltidel nii süüdu paistab.

Hoerro seiklused.2

Hoerro tardus nagu kivi, ta ei suutnud ennast liigutada kuigi oleks tahtnud. Võttes kokku oma jõu küsis Hoerro punaselt ninjasl ,,K... Kas sa... Kas sa oled päkapikk?´´ Hoerme mõtles natuke, et midagi kavalat vastata. ,,Jah ma olen päkapikk. Kui sa kohe siit ära ei kao, siis ma sulle kommi ei too. Hoerro kadus kohe ära. Ta jooksis jõuluimet nähes rõõmasasti oma 500m majade vahel slaalomit kuni ta nägi verist sonivat meest maas. See oli laiped, kes teatas, et see punane ninja oli Hoerme, kes Laipedile kallale tuli, kuna Laiped oli küsinud Hoermelt, et ka ta on päkapikk. Nad kuulsid rahulikke samme enda taga, selleks oli Hoerme. Hoerro karjus ,,Jookse´´ Laipedile aga Laiped oli juba surnud. Nii siis pidi Hoerro üksi põgenema. Ta jooksis nii kiiresti kui sai kuid ikkagi ilmus lõpukls Hoerme ta ette. Hoerme soovitas Hoerrol katuse peal joosta, et otsemat teed kasutada. Hoerro võttis vihaselt visketähiku ja proovis sellega Hoermet visata aga tähik lendas 5m kauguselt Hoermest mööda. ,,Ja su täpsus jätab ka soovida´´ ütles hoerme masendunult. ,,Pealegi, sa ei kadunud ära nagu ma ütlesin, mis tähendab, et sa saad vitsa kommi asemel.´´ Hoerro ei tahtnud vitsa saada. Ta teadis, et see on valus ja valu talle ei meeldinud. Koheselt mõtles Hoerro sellele, et kuigi ta täpsus ei ole hea oskab ta hästi mööda seinu ja lagesid ronida. Hoerro jooksis mööda seina katusele ja sealt edasi silla poole. Sild oli väike ja kivist, mis ületas majade vahel olevat jõge. Hoerme oli ta taga kuid piisavalt kaugel et Hoerro saaks end ära peita. Ta hüppas järsult majakatuselt alla kus oligi see sild ning kähku hüppas silla põhja alla kinni. Kohe oli ka Hoerme seal silla juures kuna ta nägi Hoerrot sealt alla hüppamas aga Hoerrot ta enam ei näinud. Plaan oli õnnestunud. Nüüd jäi ainult oodata, kuni Hoerme ära läheb ja saaks ise sillaalt minema minna. Hoerme aga ei plaaninudki ära minna vaid hakkas nutma, et ta kaotas oma sihtmärgi. Kuna Ta nuttis kükitades silmad põlvede peal, sai Hoerro ära koju minna. Järgmine päev oli koolist antud kõigile vaba päev. Hoerro läks rõõmaslt kõrtsi nagu ikka ja istus leti taha. Kõrtsmik küsis talt, et kas ta teab juba, et Hoerme tegutseb jälle ja seekord langes ohvriks Laiped. Kuigi ta juba teadis seda muutus Hoerro meel seda kuuldes kurvaks. Hoerro vastas, et ta teadis. Kõrtsmik ütles, et kuigi joogid on jõuluhinnaga on need Hoerrole kurva sündmuse pärast tasuta. Hoerrol muutus meel tagasi rõõmsaks nagu tal oli see hommikul ja vastas ,,Üks suur jõuluõlu palun.´´ Nii ta jõi seal mitu tundi kui järsku istus ta kõrvale keebiga üleni kaetud inimene kes tellis ka ühe õlle. Natukese ajapärast andis ta Hoerrole kaks võimalust. Kas Hoerro liitub temaga või sureb kohapeal. Hoerro tundis häälest ära, et tegu on Hoermega. Peale natukest vaikust vastas Hoerro, et ta liitub.

Hoerro seiklused.

Oli tormikas, soe suveöö. Autokatuselt hüppas alla Hoerro. Ta oli üleni mustas ning otsis oma kadunud  vorstivõileiba. Võileib tuli kähku üles leida kuna ta pidi viie minuti pärast koolis olema, kus ta süüa ei saanud. Kui ta oli juba lootust kaotamas, leidis Hoerro oma võileiva sandaali talla alt. Nüüd võis ta rõõmsalt kooli minna. Koolis õpetati välja ninjasi. Kuna tal ei jäänud väga palju aega kooli jõudmiseks, jäi ta loengusse hiljaks. See ei olnud Hoerro jaoks probleemiks kuna ta oli ikkagi juba kogenud ninja ja oskas märkamatult kohale hiilida. Loengu põhiteemaks oli teavitada õppivaid ninjasi sellest, et nende piirkonnas liigub ringi väga ohtlik kuri nais ninja Hoerme. Hoerme olevat spetsialiseerunud visketähikutele ja ta jahib mingil teadmatul asjaolul teisi ninjasi. Veel mainiti kriminaali riietust, mis oli üleni punane va. sinine siidist pael mis oli tal ümber vöö. Loengu lõppedes läks Hoerro väsinult kehalise kasvatuse tundi, kus ta pidi mööda köit üles ronima ja spetsiaalsete kidadega nugade abil mööda lage ringi liikuma. See oli lihtne. Harjutus mis aga Hoerro võimetekohane ei olnud oli viskenoa ja visketähiku viskamine. Ta ei suutnud kunagi märklauale pihta saada mis oli kõigest 25m kaugusel. Kõik naersid ta üle. Hoerro solvus ja läks laes olevasse nurka oma võrstivõileiba sööma, mille ta oli enne kooli leidnud. Õigepea helises kell tunnist välja. Kui ta koolist välja läks ootas teda ukse juures sõber Laiped, kes oli sammuti ninja. Laiped oli väga rõõmus kuna ta oli saanud just ühe tagaotsitava kurjategija kätte ja ta kohalikule politseile üle andnud, mille eest ta sai kena 300€. Politsei poolt tagaotsitavate kurjategijatele on määratud peahind, mille saab kurjategija kinni püüdja endale. Igaljuhul tahtis Laiped minna Hoerroga seda kõrtsi tähistama minna. Nad läksid kõrtsi "Vaev", mis oli paljude ninjade lemmik koht. Laiped tellis kaks õlu. Kui nad juba mõni tund olid kõrtsis õlut mekinud avastas Hoerro, et väljas on juba pimedaks läinud ja peaks koju minema. Laiped ehmus ära, kuna ta oli nii hiljapeale jäänud ja ei tahtnud kodus emalt pudrunuiaga vastu pead saada. Nad hakkasid koheselt kodupoole minema. Õues oli ikka veel torm ja teed oli võimalik näha ainult pikse abil. Nii nad tuikusid kodupoole sähviva valguse käes. Kuid kui järsult peale mõnesekundilist pimedust jälle välku lõi, oli Laiped Hoerro kõrvalt kadunud. Hoerro hakkas paaniliselt ümberringi oma sõpra otsima kuni peale järjekordset sähvatust nägi ta oma ees seismas üleni punases olevat sinise siidist vööga tüdrukut.

Paha hobune ja buss nr.5.

Teisipäeval, mis oli päev peale seda, millal toimus ,,Õelus minu enda kodus´´ sündmused, läksin ma kooli. Sel päeval, kehalise tunni ajal, pidime tegema igasuguseid ime vigureid. Üks nendest oli üle hobuse hüpa, mida kõik siiani vihkavad. Igaljuhul oma esimese hüppe ajal suudsin ma enda jalga marrastada, mida on siiani päris hästi näha. Kuid ma ei olnud ainus, kes endale sellega viga tegi. Näiteks klassivend Tauri suutis ühe hüppega nii oma jala kui ka käe välja väänata. Teise klassivenna esimene hüpe nägi välja selline nagu ta oleks tahtnud hüppepealt hobusele taha keerata. Erinevalt Taurist ja minust ei andnud teine klassivend alla ja jätksa enda kastreerimist.
  Järgmine päev klassijuhataja tunni ajal saime koolialguses tehtud IQ testi (millesse Meru ei usu, kuna ta sai eelmine aasta ülivähe punkte.) tulemused kätte. Ma olin suht happy, kui ma nägin, et ma olin saanud 48-st 44 punkti ja kirjeldusse oli kirjutatud, et see on väga hea tulemus...bla bla bla. Kuid õigepea sain ma teada midagi ülikummalist. Meie klassi arvatavasti kõige tondim õpilane sai 47p. Enam ma ei olnud rõõmus kuna ma sain f-lisest mõistuselt blondiinist vähem punkte.
 Inglise keele tunnis pidi jutustama iseendast. Mul jäi meelde ühest huvitavast ja ka kohati naljakast esitusest paar lauset. Esiteks sain ma teada, et ta on oma juuksed helepruuniks värvinud ja ta tegelik juuste värv on valge. See pidi ikka väga lahja värv olema, kuna minuarust on tal siiani valged juuksed. Teiseks ta väitis, et ta on fantaasiarikas inimene kuna talle meeldib kõike aegluubis ette kujutada. Kui talt küsiti ta näo kohta, hakkas ta rääkima, et ta keha on musklis.
 Kui ma koolist koju tulin, tampisid kõik lilleturu müüjad vastu seinu ja naersid midagi omavahel. Meru ütles pärast, et see on nende igapäevane tegevus, või vähemalt võis seda ta jutust välja lugeda.
 Neljapäeval ei juhtunud midagi huvitavat, kuid reedel küll. Esmaspäeval, millal ma puudusin oli eesti keeles töö. Ma lepisin õpetajaga kokku, et ma teen selle reedel kella 7.40-st järgi. Ma oleksin jõudnud nr.1 bussiga 7.45-ks kohale, nagu Meru soovitas, aga mina tahtsin ikka õigeks ajaks jõuda. Ma vaatasin, et ma saaksin nr.5 bussiga ilusti õigeks ajaks kohale. Sellajal kui ma hakasin uksest välja minema küsis ema, et miks ma nii vara lähen. Kell oli 6.09. Ma ei osanud vastust leida, miks ma nii varase bussi graafikut vaatasin ja ka nii vara välja hakasin minema. Mõtlesin, et pole hullu, mul lihtsalt 1h aega veel. Kui ma tunnipärast 5. peale läksin, kostis bussijaamast järgmiseks peatuseks aia kesklinna asemel. Peast käis kohe mõte läbi, et juusiis ta käib mingil põhjusel aiast läbi. Lõpptulemusena ma maandusin veeparadiisis. Jess. Läksin teiselepoole teed uuesti 5 peale, mis seekord sõitis kesklinna. Sealt edasi läksin jooksuga kooli estat tegema. Abrakadabra, ma jõudsin ikkagi estasse kella 7.45-ks nagu siis kui ma oleksin 1-ga läinud. Elu nagu komöödia filmis.

Kes veel ei tea, siis need kaks linki moodustavad perfektse kombinatsiooni
http://www.rainymood.com
http://endlessvideo.com/watch?v=HMnrl0tmd3k

Hakkasin mingi aeg uuesti kitarri õppima ja oskan juba kolme lugu... tase.       

Õelus mu enda kodus.

Oli esmaspäev ja Meru ei viitsinud kooli minna. Ta palus või nõudis või midagi, et ma ka ei läheks. Ma olin sellega nõus kuid me pidime traditsiooniliselt jäneste puurid kodus viibimise eest ära puhastama. Kuna meil on kaks jänest ja Meru võttis Jurka juba ära, et teda valvata seni kuni ma ta puuri puhastan, tundus mulle loogiline, et Meru teeb teise puuri. Kui ma teatasin, et puur on puhas ja tema kord on teist puuri koristada, tegi ta imestanud näo pahe ja ütles ,,Ma arvasin, et sa teed mõlemad puhtaks.´´. Samal ajal tekkis Merul loll idee teha mulle bloggerisse konto. Lõpuks puuri puhastamisega nõusse jäänud, ütles enne koridori minemist, et ma pean kohe hakkama blogi kirjutama. Kuid ma eelistasin vaadata filmi. Ma nägin natukese aja möödudes kurja nägu vahtimas oma ukse peal. Ta ütles, et ma pean jänese puuri panema ja siis saan peksa. Pannes Kolm Sotti puuri jooksin ma kähku oma voodisse peitu. Meru käskis mul püsti tõusta ning ähvardas sellega, et ta ei lähe enne ära kui ta mulle peksa annab kuna ma blogi ei kirjutanud. Võttes julguse kokku, tõusin ma püsti. Meru lubas mul püunase vattiteki ümbes võtta ja lõi mind kõhtu. Natukese aja pärast olime me all ja ta tahtis mingil põhjusel veel mind lüüa. Ma võtsin padja endale kaitseks. Kui Meru mind jälle hüsteeriliselt peksma hakkas, väsis ta vist poolepealt ära. Igaljuhul ta hakkas hingeldama ja lõpuks ei jõudnud eman rusikatega kõhtu tampid ning lõi väsinult lahtise käega mulle vastu põske. Tahtmata ma hakkasin sellepeale naerma. See oli suur viga kuna ma ei tohtinud enam patja kasutada. Padjata oli päris valus. Lõpuks läks asi päris käest ära kuna mul oli käed salliga seljataha seotud ning ma olin täiesti kaitsetu. Suutmata sellele vastu pidada sain ma napilt suuresttoast, kus see lihunik tegutses, ära põgenetud. Ma jooksin vanemate tuppa ja panin seljataga olevate kätega ukse lukku. Palusin isa kätte lahti sidumisel. Muhhahahahaa... nüüd oli mu käed lahti ja Meru teiselpool lukustatud ust. Kuid nali naljaks, ma ei saanud enam ust lahti. Peale tohutut pusimist sain ma lõpuks ukse lahti keeratud. Ma kuulsin krabistamise järgi, et isegi meru pusis midagi vahepeal selle ukse kallal. Kui ma ukse lahti sain, ei uskunud ta, et see nii võimatult oli kinni olnud. 
  Meru tegelikult ei taha mulle haiget teha, ta lihtsalt ei suuda välja näidata kuidas ta minust hoolib kuna miks ta muidu oleks pisar silmis salaja ust lahti muukimas käinud.